Kuulsus pärast surma

Lühikest aega pärast tema surma huvitusid kriitikud tema saavutustest ja töödest, olles tuntud kui lillede maalija. Päevalillede maine oli nii hea, et varsti tehti mitmeid imitatsioone ja sarnaseid teoseid. Seitse üheksast teosest leidsid oma koha vahendajate, kollektsionääride käes ning ka muuseumides. Päevalillede rahaline väärtus aina kasvas ning saavutati 1988. aasta rekord maksumus maali eest, kui Jaapani kindlustusfirma Yasuda Fire & Marine Insurances ostis natüürmordi imitatsiooni 24.75 miljoni naela eest. (Tilborgh 2008: 68-72)

Mõne aja pärast jõudsid Vincent’i teosed ta vennapoja kätte, kes laenas kollektsiooni Stedeljik’i muuseumi, Amsterdami 1930. aastal. Tema kuulsus aina kasvas ja taheti avada muuseum, mis oleks pühendatud ainult Vincent van Gogh’ile. 1962. aastal saadi nõusolek Hollandi riigilt ümberpaigutada kollektsioon Vincent van Gogh Foundation’ile. Vastutasuks alustas riik  muuseumi ehitusega ja andis lubaduse, et tema teosed on igavesti kõigile kättesaadavad. Üheteist aasta pärast viidi teosed Stedeljik’i muuseumist Gerrit Rietveld’i poolt disainitud hoonesse. Kuninganna Juliana avas 1973. aastal muuseumi ja tänaseni köidab muuseum külastajaid üle maailma ning teda peetakse üheks parimaks Hollandi maalikunstnikuks alates Rembrandt’ist. (Van Gogh Museum s.a.)

Mõjutused tänapäeva kunstile

Tema looming on ajendanud mitmeid inimesi tegelema kunstiga ja andnud suuresti inspiratsiooni. Võttes kasutusele kirka värvipaleti ja impressionistliku stiili on ta mõjutanud  ka kunstiajalugu. Üks tänapäeva kunstnik, keda Vincent’i looming on mõjutanud, on Stefan Duncan. Teda kutsutakse kui “the American Van Gogh” ning ta võttis kasutusele uue stiili nimega squigglism, mis on sarnane Vincent’i kasutatud pointillism’ile. (Van Gogh Gallery s.a.)

Teiseks kunstnikuks on Vitali Komrov, kes kasutab van Gogh’i autoportreedele omaseid stiilinüansse ja kirkaid värve. Ta on taasloonud ja jäljendanud mitmeid Gogh’i teoseid, üheks neist “Self Portrait with Bandaged ear”. (vt joonis 3) Mõlemad kunstnikud on võtnud Vincent’i algideed, põiminud need enda ideedega ja loonud midagi täiesti uut. (Van Gogh Gallery s.a.)